Savi on maa, maa on loodus ja loodus minu kätes on kunst. Kunst on energia, minu veres olev jõud, minu kultuuri tugevus, mis töötab lakkamatult sooviga väljendada, anda ja jagada loomingu seiklust. Teadvuses ja materiaalsuses, kus kõik võimalused on juba olemas, on savi vistseraalne jultumus, kontseptsioonilt ja evolutsioonilt süütu ja metsik. Igal hetkel, kus te viibite, on alati koht järjepidevusele. Keraamika on ratsionaalne struktuur ulakas nahas. Armastuseaktis on grotesk taas tundlikkus, sünergia tormilise ja hästi käituva vahel. Avatud alad võimaldavad teil siseneda intiimsesse ruumi, kus on jäädvustatud protsess ja teooria, ning sünnitada eklektilisi vorme, mis põgenevad gravitatsioonist ja väljendavad liikumist. Keraamika on püüdlus ja metsik eufooria, kus harmoonial ja rütmil ei saa kunagi olla piisavalt kaunistusi. Ja mind võrgutab ekstaasi tihedus – värvide tähtkuju ühendavas paletis, mis tähistab elu. Pidevas loomisseisundis ja vooruslikus tsüklis unistan ajastute ületavast universaalsusest. Need on ehedad tunded ja kunstniku sees vibreeriv avardav energia, tõeline olemus. See on meeletu püüdlus visiooni poole, estoy aquí con fuerza. See pole fantaasia, annan end pühendunult otsides kogu ilu: kokkusurutud, ebareaalset, ideaalset, eeterlikku. Kui see eeldus südames ja selgus minu meelest, jääb kunst alatiseks. Sa oled minuga praegu, minuga praegu, nii armunud armastusse, nii armunud kunsti, nii armunud ellu, luues saatust.